"Elagu kuninganna" - käkk või mitte (3) 20. jaanuar 2010

Kui jõuab kätte see hetk, mil arvad, et jutt on avaldamisvalmis, ei ole sa ise enam võimeline hindama, kas see on tegelikult hea või mitte. Kui abivalmis sõbrad ütlevad, et võib avaldada küll, siis võib seda võtta lihtsalt suurema õnnestumisvõimalusena, sest paraku pole ka sõbrad päriselt objektiivsed. Niisiis, kuna tegu on ikkagi esimese jutuga peale 6-aastast pausi, ootasin erilise huviga, mida öeldakse. Kas "Elagu kuninganna" on käkk või mitte? 

Tõde on selles, et tõde on vaba ja lugeja otsustab. Anekdoot on siis hea, kui kuulajad naeravad. No okei, kui vähemalt mõned kuulajad naeravad.

Seega on mul on päris hea meel, et neid lugejate otsuseid on siiamaani olnud seinast seina. Ulmekirjanduse baasis arvavad mitmed näiteks, et tegu on ikkagi käkiga. Mis oli alguses isegi pisut nukker, sest mul oli tõesti lõbus seda lugu kirjutada ja eks ma siis lootsin, et see lust läbi kumab. Igatahes. Ma oleksin muidu juba üsna mures, kuid Arvi Nikkarev, kelle kirjanduslik silmaring on aukartustäratav, poleks hinnanguid tasakaalustanud. Ausõna. Hingasin kergendatult. Tavaliselt ma pole mingi õrnake, kes avaldab, sellel ikka juhtub, aga no... esimene lugu peale nii pikka pausi. Seekord võib endale teatud hellahingelisust lubada. Tahaks ju mõelda, et vahepealne mediteerimisperiood on loomingu sisemist kvaliteeti kuidagi parandanud. Või siis hoopis on õigus nendel, kes ütlevad, et tuleb lihtsalt koguaeg kirjutada, et harjutamine teeb meistriks. Ka see kõlab kahtlaselt tõelähedaselt.

Siit lugemissoovituste blogist võib leida aga loole isegi ootamatult positiivse hinnangu, nagu ka  Raamatumaailma lugemisblogist. Tänu neile sain oma paksu naha jälle tagasi (Ja öelge veel, et autorid ei ole õrnahingelised... Vähemalt mõnikord, vähemalt jõulude ja jaanipäeva ajal.).

Lugu ennast saab lugeda värskeltilmunud raamatust, Raul Sulbi koostatud kogumikust: "Täheaeg: Pika talve algus".
Email again:

Kommentaarid: 3